Kirsti Vaikla, nagu ta ise end tutvustab, on tervisliku elustiili austaja ning harrastaja, personaaltreener, tervisenõustaja ja peagi kahe lapse ema. Tema kireks on inimeste heaolu ning tervis.

Kuidas jõudsid PT ametini ja kust tekkis huvi selle vastu?

PT ametini jõudsin läbi oma isiklike kogemuste ning tervise teekonna. Ühel hetkel olles mustas augus iseenda, oma sisemise ja välimise minaga otsutasin tulla ohvri rollist välja ning võtta vastutust iseenda tervise ja elu ees. Mul toimusid elus suured muutused, uued peatükid, elukoha muutused ning keerasin sellele vanale minale uue lehe. Teadmata, mida ma teen või kust alustada, haarasin oma esimesed ette juhtuvad tossud, mingi pluusi ja püksid ning seadsin esimest korda jalad trennisaali.

Olin küll olnud eelnevalt maa eluga aktiivne noor, kuid siiski selliselt konkreetselt trenni polnud ma kunagi teinud. Esimestel soojenduse minutitel oli mul juba elu silme eest läbi jooksnud. Tõesti oli raske alustada, kuid ma tundsin kohe, et see on koht, kus ma olen loodud. Sellest hetkest olen ainult edasi liikunud ning käies oma tervise teekonda läbi viimase 8 aasta, kus on nii kaalulangetust ja ülekaaluga maadlemist, teisest äärmusest ka ületreenituse ja toitumishäirega tegelemist.

See kõik viis mind soovini ka teisi aidata nende parema ja tervema minani, mis on ajas aina enam süvenenud ja saanud rohkem lihvi ning antud tervise ja treeningteekonnale on lisandunud ka kahe lapse ootuse ajal treenimine, ootusest taastumine ja olles aktiivne naine, ema ning treener ja tugi teistele naistele.

Mind lükkab iga päev edasi teadmine kui suudan kas või ühele inimesele süstida veidikene juurde seda vajalikku indu ja lüket iseenda sisse. Aidata mõista, et tegelikult treeningute eesmärk ei ole pelgalt kõvad kõhulihased ja prinkis tuhar, vaid see enesetunne, mis sa siit saad. Kuidas on su energiatase, emotsioonid ning kas sa oled ka päriselt sisemiselt rahul ja tunned end hästi.

Milline on olnud Sinu suhe spordi ja teiste õpetamisega eelnevalt?

Eelnevalt spordiga suhe oli lihtsalt aktiivne elu, mida maal kasvamine noorena nõudis. Palju füüsilist ja tõstmist vee tassimisest, puude tassimiseni ning vahemaade läbimiseks omajagu kilomeetreid jalgrattal. Veel nooremana ka mingis mahus tantsimist, jooksuvõistlusi, kuid ei midagi konkreetset, mida saaks nimetada kogemuseks treenimisega. Teiste juhendamisega kui nö abistamisega elus olen tegelikult pidevalt kokku puutunud. Juba väga noorest saati olen tundud pidevat vajadust mingil moel teisi aidata, kuidas ma suudan ja oskan. Oli see siis kooli töös või huvitegevuses, hiljem täiskasvanuna juba projektide juhtimises, aga inimeste abistaja, juhendaja olen ma alati olnud. Tunnen, et see on miski, mida ma naudin ning milles ma olen hea. Aidata inimestel leida endas peidus olev potentsiaal.

Milline osa PT tööst Sulle enim meeldib ja samas ka mis valmistab raskusi?

Mulle meeldib enim see siiras rõõm, mida ma inimeste silmis näen. Olgu siis see tulenevalt esimestest tulemustest või sellest tundest, mis peale head treeningut inimest valdab. Rõõm kui inimene saab aru, millest ma räägin ning juba kogunud piisavalt julgust kaasa rääkida ja uurida. Rõõmu tekitab see kui inimene päriselt mõistab ja saab aru, et ta teeb ja tahab teha seda kõike iseenda jaoks, sest keegi teine seda otsust tema eest teha ei saa.

Seega kõige rohkem raskust valmistabki just see, et kahjuks vahel on teatud inimesi väga raske suunata. Sa pead ikkagi sisimas olema ise muutusteks valmis ja mina saan ning olen sulle juhendajaks ja abiliseks sel teel, et anda vajalikud vahendid ning tegevuskava. Olla su toetaja. Kuid kui sisimas inimene ei ole valmis panustama ja tööd tegema, siis ei suuda ka mina sellest lõpuks ühel hetkel läbi murda ning need hetked on rasked.

Tegelikult oled Sa oma personaaltreeneri karjääri jooksul ju mitu korda oma suunda muutnud ja vahepeal teatasid meile, et ei jätka enam PT-na. Nüüd aga oled jälle uue hooga tagasi tulemas. Räägi meile lähemalt oma teekonnast selles vallas.

Selle ajaga antud PT teekonnal on tõesti palju muutunud ning seejuures ka suund. Mida aeg edasi, vanemaks saades ja kogemustega nii elus üldiselt kui ka PT rollis, siis sa pidevalt arened edasi. Päev-päevalt liikudes aina uuema minani ning tegelikult on igati okei kui sa PT teekonna alguses ei olegi päris täpselt kindel, kes sa oled, olla tahad või teha tahad. Tead vaid seda, et sind paelub antud valdkond, su südamesoov on teisi inimesi aidata ning sa hingad ja elad antud teemat. Ilma kogemusteta ongi väga raske tegelikult teada, mida sa päriselt teha tahad ja enne seda ei saa ka teada kui ei võta kätte ega alusta kuskilt. Me tihti kardame ebaõnnestuda või tõesti nagu ka mainisid kui ütleme, et okei me teeme seda, siis tunneme kohustust, et nii peabki olema. Ma ju ütlesin, et hakkan treeneriks ja treenin ainult neid või neid inimesi. Kuidas ma siis nüüd teisiti teen?! Või juhul kui ongi tõesti vaja korraks eemale astuda ja pausi nagu seda mina tegin... appike, aga kuidas ma teen seda? Või kui siiski saad peale seda pausi aru, et nüüd on aeg siiski ohjad haarata, sest see kõik on nii suur osa sinust, et ilma selleta ei saa. Appikene, mis küll inimesed mõtlevad, et ma olen mingis identiteedikriisis?

Iga valdkonnaga ja eriti nii muutuva valdkonnaga nagu selleks on treenerluse maailm, siis on igati okei vahepeal eemale astuda ja vaadata üle. Esiteks - kuhu on see maailm liikunud või liikumas ja teiseks - kuhu oled sina selle ajaga liikunud ning liikumas. Ise tundsin ka seda ma usun survet mõneti ühiskonna poolt ja iseenda poolt. Tegelikult ka see esimene on täielikult endast olenev, sest sa ei pea alluma mingitele ühiskonna normidele. Meil kellelgi pole kohustust teha asju täpselt ühtemoodi ning mingis kindlas rütmis. Eriti treenerid, sest mis on ka ühe hea treeneri omadus minu silmis on julgus tunnistada vigu, julgus areneda ning tegelikult tahe pidevalt areneda ning liikuda iseenda ja ajaga kaasas. Mida enam erinevate klientidega, uuringute, lähenemiste, stiilidega kokku puutuda, seda enam avardub see pilt silme ees, mida kõike on võimalik teha. Usun, et ka ise olin nii tugevalt selles lihtsalt tegutsemise tuhinas sees, sest nõnda olin aastaid juba teinud. Kuidas ma siis nüüd muudan üldse midagi? Väga raske oli seda teha kui sellest poleks korraks lihtsalt välja astunud ja sundinud end veidi asjadele tagasi vaatama.

Kas ja kuidas on mõjutanud Sinu karjääri ja vaateid emaks saamine ning rasedus?

Mu enda lähenemine tervisele ja treeningutele on samuti aastatega muutunud. Küll olles kunagi tugevama ja karmima toitumise-treeningu austaja, kuid liikudes edasi intuitiivsemale lähenemisele. Kuulates rohkem oma keha, vaadates rohkem oma tervise sisse. Kuidas on mu energiatase tegelikult, kuidas ma päriselt end sisemiselt tunnen? Kas ma naudin seda treeningut ja lähenemist, mida hetkel kasutan? Kas treening on minu jaoks ainult füüsiliste eesmärkide saavutamisel või on see miski, millega liigun tugevama ja õnnelikuma iseenda ning sellega ka õnnelikuma elu suunas? Miski, mis aitab mul seda võimsat masinat nimega inimkeha hoida pidevas liikumises. Samuti lisades siia juurde rasedused ning emaks olemine, mis on veelgi enam seda pilti liigutanud sinna, et minu kireks on naiste ning nende tervise toetamine. Tunnen, et olen inimesena palju kasvanud ja mõistan mingit gruppi inimesi paremini kui seda tegin ehk varem ning tunnen, et mul on hääl inimese ja treenerina, mida tuleks ära kasutada. Eriti, kuna endiselt on meie ühiskonnas rasedate, peale sünnitust naiste ning ka üldiselt naiste treeningute ümber nii palju arvamusi ja tabusid. Tihti on seda kõike nii palju ega tehtagi seda esimest sammu, sest hirmud ning teiste hääled lihtsalt karjuvad kõvemini üle.

Kus näed end tulevikus?

Tuleviku osas olen pigem kippunud ideid endale hoidma, sest kuigi on siht silme ees, me kunagi ei tea, kus me päriselt oleme 5a pärast. Me kasvame ja areneme inimeste, treeneritena pidevalt edasi ning meie enda elulised kogemused tihti suunavad sellel teel edasi. Miski, mis võib juhtuda järgmisel aastal on just see, mis annab uue lükke ja suuna mulle treenerina tervisevaldkonnas. Nt hea näide on minu hiljutised mõlemad beebiootused, mis on andnud mulle kui treenerile jälle täiesti teise suuna ja hingamise olla veel tugevamalt naistele ning naiste treeningutele suunatud.

Sa oled aktiivne sotsiaalmeedias ning blogis - motiveerid ja julgustad oma jälgijaid/lugejaid läbi oma kogemuste ja vaadete. Milline roll on sotsiaalmeedial Sinu elus?

Ühel hetkel hakkasin enda teekonda lihtsalt sõpradega jagama, mis nüüdseks oli juba palju-palju aastaid tagasi. Äkki kuskil siuke 6... midagi sellist ning sedasi ajaliselt on mu tegemised kasvanud nüüd hoopis aktiivse tervise entusiasti ja treeneri tegemisteks. Tunnen ise, et sotsiaalmeedial on tegelikult ka nii palju positiivset mõju, sest nagu iga asjaga, sa tegelikult ise valid, kuidas seda enda jaoks kasutad. Ajakirjandus võib olla ka väga valus, mis iganes muu meedia või isegi mitte meedia. Mis iganes muu asi elus võib mõjuda sulle väga negatiivselt, kuid tuleb osata veidi välja õngitseda, mis infot sina soovid ammutada. Ise tunnen, et tegelikult see maailm saab treenerina sind ühendada väga paljude potentsiaalsete klientide ning inimestega, kellele abiks olla. Kõik, kes ei tule isegi sulle ehk trenni või ei võta su programmi, siis kui palju saad sina oma mõtete, teadmiste või sõnumitega kellelegi väikest lüket anda. Ehitada üles oma väikest toetavat kommuuni. Anda endast veidi selgemat pilti treenerina ning mitte ainult. Ma ise tunnen, et suudan paremini treeneri või mis tahes spetsialistiga suhestuda kui ma saan veidi enam näha tema sisse ka inimesena. Ehk mida ma ise sotsiaalmeedias teen rääkides ka pisut muudel teemadel. Tunnen, et sellisel juhul inimene ei ole mu jaoks kuidagi kättesaamatu ja kauge fitness-ideaal, vaid ta on ka vahel oma mõõnadega. Minu puhul kui nt beebi ootel naised või värsked emad vaatavad, et oh küll jõuab. Näitan, et ka meil on päevi, kus lapsega ei ole alati see kõige lihtsam, kuid siiski tehtav ning julgustan neid leidma endale sobivaid võimalusi.

Mida soovitaksid teistele, kes on oma teekonna alguses ja mõtlevad, et kas peaks PTks saama?

Mida mina soovitaks - kui see on miski, mida sa hingad ja elad. Miski, mille tegemist sa nii siiralt naudid ja miski, millesse sa oled järjepidevalt nõus panustama ning pingutama. Kui sa naudid inimeste aitamist ja oled nõus veetma pikki päevi selle unistuse nimel, siis ära lükka seda edasi, vaid leia võimalus alustada nüüd ja kohe. Mitte kunagi ei ole päriselt alustamiseks õige aeg, vaid nüüd ja praegu on õige aeg. See valdkond ja sina olete niikuinii pidevas muutuses ajas ning alati ei peagi olema kõik 110% paigas ning valmis mõeldud. Sa kasvad ja arened sellega koos, kuid kogemused hakkavad sind aina enam edasi viima ja õpetama.

Kirsti on ülimalt inspireeriv noor naine, kes jagab nii sotsiaalmeedia kui ka oma blogi vahendusel teadmisi, motivatsiooni ja tahab aidata Sul olla enda parim mina olenemata eluetapist.

Tema kontod on hetkel enamus uuendamisel ja loomisel, kuid on Sul võimalus teda jälgida läbi järgmiste kanalite: Facebook, Instagram ja www.kirstivaikla.com.

IntensivePT koolitab personaaltreenereid Eestis, Rootsis, Soomes ja Islandil - pakkudes põhjalikke teadmisi personaaltreenerina töötamise ning oma personaaltreeneri brändi kasvatamise alustaladel.

Loe lisaks koolituse ajakava ning struktuuri kohta https://www.intensivept.ee/koolituste-plaan