Johanna Raamat on, nagu ta ise ütleb, 25-aastane täiskohaga jurist, kellest pärast kaheksast viieni tööaega saab personaaltreener ja/või võrkpallitreener. Uurisime temalt kuidas ta personaaltreeneri ametini jõudis ning milline on tema suhe spordiga varasemalt olnud.

“Olen terve elu olnud sportlik ja aktiivne. Alates kolmandast klassist hakkasin käima võrkpallitrennis, samal ajal ei löönud käega ka ühelegi teisele spordialale, mis minu puhul tähendas, et pidin igal alal kõigist parem olema.

Erinevate spordialade diplomeid sai põhikooli jooksul sahtlisse kogutud omaagu. Kõige südamelähedasemaks jäi siiski võrkpall ja oma kooliteed jätkasin Audentese Spordigümnaasiumis, millest kasvas välja suur huvi ja pühendumine aktiivsele eluviisile. Pärast Audentese Spordigümnaasiumi lõpetamist asusin ülikooli õigusteadust õppima ja paraku otsustasin ülikooli õpingute kõrvalt võrkpalli mängimise katkestada. Otsustasin hoopis praktiseerida spordikoolist saadud teadmisi iseseisvalt jõusaalis treenides. Mäletan hästi, et bakalaureuseõppe ajal jõusaalis treenimine ei tekitanud minus distsipliini ning rahulolu minapildiga. Spordikooli lõpetanult võiks ju eeldada, et oled oma kehaga rahul, kuid tegelikkus oli teine.

Ma ei ole kunagi pidanud end ülekaaluliseks, samas ei ole ma ka rahul olnud enda kaalunumbriga. Nii on minu teekond PT ametini olnud pigem käänuline, sest kuidas õpetada teisi, kui sa ei ole rahul iseendaga? Kogu see vaev, mis olen iseendaga näinud - kaalulangetus, ülekaaluga maadlemine, motivatsioonipuudus kui ka mingil määral toitumishäirega tegelemine - on viinud mind tasapisi sisemise rahuni ning soovini aidata ja motiveerida ka teisi.

Pärast magistrikraadi omandamist 2020. aastal lubasin, et ei osale mitte üheski õppetöös vähemalt järgmise viie aasta jooksul. Samas leidsin end magistriõpingute kõrvalt juba palju distsiplineeritumalt jõusaalist ning tundsin, et see on midagi, mis mulle päriselt meeldib - ühtäkki olingi ennast registreerinud IntensivePT koolitusele ja õppetöö algas taas.

Personaltreeneri töös meeldib mulle õige rohkem meeldib mulle inimestega suhtlemine ja võimalus olla osa inimese teekonnast parema minani. Mulle meeldib, kui inimene tuleb rõõmsalt trenni ja on päriselt valmis midagi muutma. Paljud inimesed tegelikult ei ole selgeks mõelnud, miks nad seda teevad ja neil puudub kindel eesmärk.

Soovin, et inimesed mõistaksid, et treenimine ei tähenda alati peenikest pihta ja väikest kaalunumbrit, vaid kõige olulisem on see, et inimene oleks rahul iseendaga, silmad säraksid ja talle päriselt meeldib see mis ta teeb.

Täna, olles 25-aastaselt täiskohaga jurist, kellest pärast kaheksast viieni tööaega saab personaaltreener ja/või võrkpallitreener (olen hetkel Tallinna Tehnikakõrgkoolis tudengite võrkpallitreener ning peatselt alustan Selver Tallinna Võrkpalliklubis noortega treenimist), ma tulevikule väga ei mõtle. Tahan elada hetkes, nautida seda, mida ma teen ning mitte mõelda paaniliselt, kus ma peaksin viie või kümne aasta pärast olema. Samas tean, et kõike, mida ma täna teen ja mis mind mind õnnelikuks teeb, tahan ma kindlasti teha ka tulevikus. Sport on kindlasti üks asi minu elus, mis teeb mind õnnelikuks ja annab energiat ning ilma milleta oleks elu üpriski kurb 😊

Minu arvates peaksid kõik inimesed tegema täpselt seda, mida hing ihkab. Kui inimene tunneb, et sport ja PT amet paneb silma särama, siis go for it! Mina kindlasti ei kahetse, et PT koolitusest osa võtsin. Muidugi oli kooli ja töö ühildamine keeruline, aga kogu vaev oli seda väärt.”

Johanna tegemistel saab silma peal hoida tema Facebooki kaudu või Instagrami kaudu.

IntensivePT koolitab personaaltreenereid Eestis, Rootsis, Soomes ja Islandil - pakkudes põhjalikke teadmisi personaaltreenerina töötamise ning oma personaaltreeneri brändi kasvatamise alustaladel. Loe lisaks koolituse ajakava ning struktuuri kohta https://www.intensivept.ee/koolituste-plaan