Lihasjõud on lihaste tahtlik kokkutõmbevõime, et ületada välist vastupanu.

Jõusaalides näeme, et osad treenijad on teistest tugevamad ning treenivad suuremate raskustega. Ka madalamates kaalukategooriates võistlevad jõualade sportlased on ääretult tugevad, sest nad suudavad vaatamata väiksemale kehakaalule tõsta suuri raskuseid. Endine jõutõstja Lamar Gant, kes kaalus vaid 56 kg, püstitas 1988 aastal jõutõmbes maailmarekordi tulemusega 304 kg. Lamar Gant suutis maast üles tõsta enda kehakaalust viis korda suurema raskuse. Seega tekib küsimus: millest selline jõud tuleneb ja kuidas me tugevamaks saame?

Millest koosneb lihasjõud?

Lihasjõud koosneb mitmest komponendist. Mittetreenitavad komponendid tulenevad meie geneetikast ja anatoomilistest iseärasustest. Osadel inimestel on geneetiliselt tugevamad lihaskiud, mis suudavad genereerida rohkem lihasjõudu ühe ühiku kohta. Lisaks mängib rolli lihaspikkuse ja lihasjõu omavaheline suhe (ing.k. force length relationship). Samuti, teatud inimesed adapteeruvad jõutreeninguga paremini, ehk neil on kiirem ja suurem jõu juurdekasv võrreldes inimestega, kes treeninguga nii suurel määral ei kohane (ing.k. high vs low responders).

Treenitavad komponendid iseloomustavad oskust, kuidas me oleme suutelised lihasjõudu rakendama. Õigesti omandatud tehnilise soorituse ja liigutusvilumuse abil suudame muuta liigutused efektiivsemaks. Välja areneb liigutusmuster, mida kasutame kindlal liigutusel või harjutusel. Lihasjõu arengule aitab kaasa seega närvisüsteemi ja lihaste omavaheline koostöö. Liigutuse kinnistumisega kaasneb üldjuhul suurem lihasjõu rakendamine. Samuti, mida suurem on lihaste ristlõike pindala, seda suurem on lihasjõud. Teisisõnu, suurem lihasmass genereerib rohkem lihasjõudu. Eelkõige mõjutab jõu arengut lihaskiududes olevate kontraktiilsete valkude hulga suurenemine.

Treenitavate komponentide arendamine on võimalik läbi spetsiifilise ja süstemaatilise treeningu. Saame eristada kahte üheaegselt kasutatavat meetodit, mille abil saame lihasjõudu suurendada.

- Maksimaalpingutuse meetodi korral tõstetakse suuri raskuseid etteantud korduste vahemikus kuni suudetakse. Seeläbi areneb lihaste ja närvisüsteemi koostöö ning need süsteemid kohanevad vastava koormusega.

- Submaksimaalpingutuse meetod soodustab lihaskasvu, parandab soorituste tehnikat ja liigutusvilumust. Näiteks sooritatakse harjutust jõu treeningtsoonis, kuid pingutus on submaksimaalne ehk harjutust ei sooritada suutlikkuseni.

Mõlemat meetod saab kasutada erinevates treeningtsoonides (Tabel 1.) Seega ei saa jõudu treenida üksiku elemendina, vaid arvesse tuleb võtta ka neuromuskulaarseid omadusi.

Antud artikkel on lihasjõu artiklite esimene osa… Teine osa avaldatakse peagi meie blogikeskkonnas www.intensivept.ee

Siiralt Sinuga,
IntensivePT